London – Vastsündinud või äsja koorunud loomad, näiteks tibud, kilpkonnad ja putukavastsed, ei ole "tühjad lehed". Neil on arvukalt nõrku, kaasasündinud eelarvamusi, mis koos võimaldavad neil teha olulisi otsuseid ilma eelneva õppimiseta. Seda näitab uus matemaatiline mudel, mille avaldasid Londoni Queen Mary ülikooli teadlased ajakirjas Proceedings of the Royal Society B… Loe edasi »
New York – Invasiivne täpiline lanternkärbs (Lycorma delicatula) on pärast 2014. aastal avastamist USA-s plahvatuslikult levinud. New Yorgi ülikooli uus geneetiline uuring näitab nüüd, et kohanemine linnakeskkonnaga oma kodumaal Hiinas – kuumus, reostus ja pestitsiidid – on putukaid ilmselt „eelnevalt karastanud“ ja hõlbustanud nende edukat sissetungi Põhja-Ameerika linnadesse... Loe edasi »
Bayreuthi ülikooli teadlased on ajakirjas "The American Naturalist" avaldatud uuringus näidanud, et õdede-vendade kontakt on mardikate järglastele kasulik, olenemata sellest, kas vanemad on haudme eest hoolitsemise ajal kohal või mitte. See leid seab kahtluse alla varasema oletuse, et õdede-vendade konkurents vanemate ressursside pärast on järglastele kahjulik. Mustsarvilise matmismardika (Nicrophorus vespilloides) uuring... Loe edasi »
Enamik elu kõige olulisemaid strateegiaid pärineb kaugetest Maa ajaloos. Et mõista, kuidas ja millal elusorganismid arseeni kasutama hakkasid, tuleb rännata uskumatud 2,1 miljardit aastat minevikku. 2010. aastal avastas Maroko-Prantsuse geoloog Abderrazak El Albani Poitiers' ülikoolist arseeni 2,1 miljardi aasta vanustes savikildades Gabonist... Loe edasi »
Metsikutel sugulastel on väärtuslikud geenid, millest meie kultuurtaimed saavad kasu. Tehnilised takistused ja genoomiliste ressursside nappus on aga seni tõsiselt takistanud nn introgressioonide tõhusat kasutamist kultuur- ja metsikute taimede vahel. IPK-Leibnizi Instituudi juhitud rahvusvaheline uurimisrühm on nüüd loonud sibulakujulise odra (Hordeum bulbosum), odra lähima metsiku sugulase, pangenoomi. Rahvusvaheline uurimisrühm... Loe edasi »
Klamüüdiad on teadaolevad inimese patogeenid. Nende bakterite parem mõistmine on nende vastu võitlemiseks hädavajalik. Viini Ülikooli mikrobioloogide meeskond on nüüd näidanud, et mõned klamüüdiatüved loobuvad täielikult nakkuslikust rakuvälisest vormist ja levivad otse peremeesrakust peremeesrakku. See avab uusi perspektiive sümbiootiliste ja patogeensete eluviiside arengule… Loe edasi »
Imetajad väldivad happelist toitu, kuid paljud linnud söövad hea meelega hapukaid puuvilju. Uus uuring näitab, et lindude happeretseptorid pärsitakse, kui nad tarbivad väga happelist toitu. See pärsib happesignaalide edastamist ja suurendab seega tolerantsi. Uuringu tulemused näitavad, et lindude happeretseptorite molekulaarne evolutsioon mängis võtmerolli nende evolutsioonilises ajaloos ja mitmekesistumisel... Loe edasi »
Teadlased on avastanud DNA kiire parandamise olulise rolli genoomi stabiilsuse säilitamisel. Uus uuring näitab, et tuuma-DNA kaheahelaliste katkete (DSB-de) parandamine pakub tõhusat kaitset kloroplastidest pärit võõr-DNA integreerumise eest – nähtus, mis on küll evolutsiooni jaoks oluline, kuid võib genoomi tõsiselt destabiliseerida. Uuring laiendab meie arusaama... Loe edasi »
Lõuna-Aafrika teadlased on leidnud uusi vihjeid selle kohta, kuidas meie fossiilsed inimsugulased võisid oma käsi kasutada. Ameerika Loodusloomuuseumi järeldoktor Samar Syeda juhtimisel ning koostöös Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi, Witwatersrandi Ülikooli, Kenti Ülikooli, Duke'i Ülikooli ja National Geographic Society teadlastega... Loe edasi »
Pikka aega piirdus elu organismidega, mis koosnesid lihtsatest prokarüootsetest rakkudest – näiteks arhedest, kõige varasematest bakteritest. Isegi tänapäeva bakterid on prokarüootsed rakud, mille geneetiline materjal hõljub vabalt tsütoplasmas. Seevastu seente, taimede ja loomade rakud on oluliselt keerukamad. Nende geenid on hästi kaitstud, pakitud tuuma ja seal on ka... Loe edasi »
