Põhja-Carolina Wilmingtoni Ülikooli (UNCW) juhitud ja Leibnizi troopilise mereuuringute keskuse (ZMT) osalusel loodud rahvusvaheline uurimisrühm on uurinud riffe kogu maailmas, et välja selgitada, kus asuvad kõige ilusamad kalakooslused ja mis neid mustreid seletab – see on oluline teema, kuna kalade ilu on riffide mittemateriaalne panus… Loe edasi »
Ookeanid katavad ligikaudu 71 protsenti Maa pinnast ja on keskse tähtsusega globaalse kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja inimmajanduse jaoks. Ameerika Ühendriigid oma ulatusliku rannajoonega mööda Atlandi ookeani, Vaikse ookeani ja Pärsia lahe rannikut on üks suurimaid mereressursside kasutajaid. See kasutus hõlmab kalapüüki, laevandust, avamere energia tootmist, turismi ja süvamere kaevandamist, kuid sellel on märkimisväärne... Loe edasi »
Kieli ülikooli mikrobioloogid on näidanud, et kuumeduuside mittesugulist paljunemist kontrollivad suures osas bakteriaalsed produktid. Selles protsessis mängib võtmerolli beetakaroteen, mida toodavad meduuside loomuliku mikrobioomi mikroobid. Ilma nende mikroorganismideta peatub nn strobilatsiooniprotsess – polüübi muutumine noorteks meduusideks. See põhjustab arenguhäireid... Loe edasi »
2013. aastal suri kaheksa protsenti Florida Indian River Lagoonis elavatest pudelisabadelfiinidest (Tursiops truncatus). Uuringud on nüüdseks näidanud, et delfiinid võisid nälga jääda, kuna fütoplanktoni õitsemine hävitas toitva saagi elutähtsad elupaigad. Õitsemise põhjustas väetiste, pestitsiidide, septikutest pärit reovee ja muude inimtegevuse kõrvalsaaduste kogunemine... Loe edasi »
Süvamere kaheksajalg Muusoctopus võitis tiitli "Rahvusvaheline mollusk 2025". Avalikul veebihääletusel sai Muusoctopus enim hääli, edestades kolm meritigu ja ühe rannakarbi, kes olid samuti võistluse finalistid. See Senckenbergi Loodusuuringute Seltsi ja ülemaailmse molluskite uurimise seltsi Unitas Malacologica ühisalgatus toimus sel aastal viiendat korda… Loe edasi »
Eelmisel aastal tarbiti Saksamaal elaniku kohta 12,1 kg kala ja mereande, selgub Saksamaa Liitvabariigi Põllumajandus- ja Toiduameti (BLE) esialgsetest andmetest 2024. aasta kalavarude pakkumise bilansis [1]. Kala on Saksamaal eriti populaarne lihavõttepühade ajal ja traditsiooniliselt on see paljude inimeste menüüs suurel reedel. Aga mida paljud ei tea: puhtmatemaatilistes terminites... Loe edasi »
Rahvusvahelisele Merepõhja Organisatsioonile (ISA) avaldatakse üha suuremat survet süvamere kaevandamise eeskirjade vastuvõtmiseks. Samal ajal kui mõned ISA liikmesriigid loodavad kiirele algusele, nõuab üha rohkem riike rohkem aega ressursside kaevandamise keskkonnamõjude uurimiseks ja sobiva regulatiivse raamistiku väljatöötamiseks. Kuidas saaks sellist edasilükkamist õiguslikult struktureerida ja millised oleksid selle poliitilised tagajärjed? Loe edasi »
Lähiaastakümnetel toob avamere tuuleparkide laiendamine kaasa arvukate uute ehitiste ehitamise meredesse. Ostendi deklaratsioonis seadsid Põhjamere rannikuriigid eesmärgiks saavutada Põhjameres 2050. aastaks 300 gigavati tuuleenergia võimsus. See vastab ligikaudu 20 000 uuele tuulikule. Tuuleparkide kavandatud laiendamine tekitab ka küsimusi keskkonnamõju kohta. Alates… Loe edasi »
Panama kanal on potentsiaalne läbipääs invasiivsetele kalaliikidele, kandes neid ühest ookeanist teise. Leibnizi mageveeökoloogia ja siseveekalanduse instituudi (IGB), Berliini Vabaülikooli, Panama Smithsoniani troopikauuringute instituudi ja USA Harvardi ülikooli teadlased võrdlesid Panama kanali veekoridoris asuva Gatuni järve kalakooslusi enne ja pärast 2016. aasta kanali laiendamist: pärast ehitustööde algust... Loe edasi »
Viimased 60 aastat on UC Santa Cruzi merebioloogid jälginud lähedalasuvasse Año Nuevo merekaitsealasse saabuvate põhjapoolsete merilehüljeste käitumist. Kuna merilehüljesed kogunevad rannale tuhandete kaupa, on teadlaste põlvkonnad suutnud koguda üle 350 000 vaatluse enam kui 50 000 looma kohta. Seega on sellel pikaajalisel uurimisprojektil ulatuslikud ajaloolised ja reaalajas andmed... Loe edasi »
