Tehisintellekt (AI) on muutumas üha olulisemaks ja on juba praegu meie igapäevaelu paljudes aspektides olemas – aga kas AI tajub maailma ja mõtleb sellest samamoodi nagu meie, inimesed? Sellele küsimusele vastamiseks uurisid Max Plancki teadlased ja Justus Liebigi ülikooli Giesseni liikmed Florian Mahner, Lukas Muttenthaler ja Martin Hebart, kas AI tajub objekte sarnaselt… Loe edasi »
Viinamarjakasvatus on kultuuriväärtus ja oluline majandustegur, kuid see kannatab üha enam kliimakriisi mõjude all. Seetõttu rahastab Saksamaa Föderaalne Keskkonnafond (DBU) projekte, mille eesmärk on suurendada viinamarjakasvatuspiirkondade vastupidavust kliimamuutustele. Liidumaa Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeeriumi (BMELH) andmetel hariti Saksamaal 2024. aastal umbes 103 000 hektarit viinapuid, millest toodeti ligikaudu 7,8 miljonit hektoliitrit veinivirret... Loe edasi »
Müncheni Tehnikaülikoolis (TUM) välja töötatud uudne tehisintellekti kiip töötab ilma muidu vajaliku interneti- või pilveserverite ühenduseta. Professor Hussam Amrouchi loodud kiip "AI Pro" on loodud inimaju eeskujul. Selle uuenduslik neuromorfne arhitektuur võimaldab sellel arvutusi teha lokaalselt, muutes selle küberturvaliseks. Lisaks tarbib see kuni kümme korda vähem energiat… Loe edasi »
Tehisintellekti (AI) kasutamine on praegu kiirelt kasvamas. Sellega kaasneb kasvav energianõudlus, suurenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ning suurenenud vee- ja ressursitarbimine. Greenpeace Saksamaa tellimusel on Öko-Institut (Rakendusökoloogia Instituut) uurinud tehisintellekti keskkonnamõju ja koostanud trendianalüüsi, mis ulatub aastani 2030. Aruandes näidatakse, kuidas tehisintellekt saab muutuda jätkusuutlikumaks, ja sõnastatakse poliitilised soovitused… Loe edasi »
Segmenteeritud rakkude pildid on biomeditsiinilistes uuringutes ja diagnostikas äärmiselt olulised ja väga kallid. Kuigi tehisintellekt (AI) suudab nüüd rakke segmenteerida, nõuab see treenimist suure hulga märgistatud andmetega: andmetega, mida eksperdid peavad käsitsi märgistama. Doktorant Eiram Mahera Sheikh uurib, kuidas seda protsessi saab intelligentselt kiirendada… Loe edasi »
Globaalne rahvastiku kasv, ressursside tarbimine ja keskkonnareostus on toidutootmise peamised väljakutsed. Samal ajal ohustab tolmeldajate vähenemine bioloogilist mitmekesisust ja saaki. Putukad pakuvad lahendust: nad muudavad orgaanilised jäätmed kvaliteetseks biomassiks ja on alternatiivseks valguallikaks. Nad on olulised ka ökoloogilise tasakaalu jaoks. Nende potentsiaali rakendamiseks on vaja uuenduslikke tehnoloogiaid. Digitaalse… Loe edasi »
Tehisintellekt (AI) pakub ettevõtetele kliimakaitse tööriistu. Seda demonstreerib swisscleantechi valge raamat. See põhineb Šveitsis tegutsevate ettevõtete, näiteks Swisscomi ja Siemensi, kogemustel. Samuti kirjeldatakse selles viise andmekeskuste energiatõhususe parandamiseks. Tehisintellekt pakub arvukalt tööriistu, mille abil ettevõtted saavad oma kliimakaitset parandada ja […] AI pakub ettevõtetele võimalusi… Loe edasi »
Isegi pilk kollasesse taaskasutuskasti paljastab värvika segu erinevatest plastidest. Mida puhtam ja ühtlasem on plastjäätmed, seda paremini saab neid taaskasutada. Uues uurimisprojektis püüavad Jena ja Bayreuthi ülikoolid koos ettevõtetega BASF, Endress+Hauser Digital Solutions ja TechnoCompound GmbH optimeerida plastide ringlussevõtu protsessi. SpecReK projekt… Loe edasi »
Projekt "Loomade heaolu tehisintellekt tapamajades" on toonud kaasa uuendusliku lahenduse loomade heaolu parandamiseks tapamajades. Keskendutakse tehisintellekti (TI) kasutamisele sigade automatiseeritud jälgimiseks. Projektis osalesid Fraunhoferi Rakendusliku Infotehnoloogia Instituut (FIT), Tierwohl-KI UG, Müller Group ja elanyo GmbH. Müller Group tegutses pilootettevõttena, elanyo… Loe edasi »
